Kõiki aadressiandmeid hallatakse aadressiandmete süsteemis (ADS). Aadressiandmete süsteem on andmekogude pidamist kindlustav süsteem.
ADS-is on 2,4 mln objekti, sh ligi 990 000 hoonet, 550 000 korterit ja 760 000 katastriüksust.
Aadressiandmed on avaandmed, mida teised andmekogud saavad vabalt kasutada. ADS-iga on ühinenud maakataster, rahvastikuregister, ehitisregister, kinnistusraamat, häirekeskus, kohanimeregister, mitmed pangad, taristuettevõtted jpt.
Korrektsed aadressid aitavad näiteks operatiivteenistustel abivajajad kiiresti üles leida ning postiteenistustel saadetised kohale toimetada.
Vaata ka Maa-ameti geomaatika valdkonda tutvustavat lühivideot: Kas oled olnud olukorras, kus vajad täpset maakaarti?
Maa-ameti ülesanded aadressiandmete valdkonnas
- aadressiandmete süsteemi haldamine;
- aadressiandmete süsteemi ühilduvuse tagamine teiste andmekogude ja infosüsteemidega.
Avalikkusel on aadressiandmetega võimalik tutvuda
Integreeritav aadressiotsingu kasutajaliides
Aadressiandmete valdkonda reguleerivad õigusaktid
- Ruumiandmete seadus
- Keskkonnaministri 16. juuni 2021. a määrus nr 32 Aadressiandmete süsteem
Aadressiandmete teema kohta lisainfot
Viimati uuendatud 08.12.2021