Osakondade tutvustused

Maa-ametis on 18 osakonda. Sisuosakonnad jagunevad kaheks: 1) geomaatika ning 2) kinnisvara ja katastri valdkonna osakonnad. Samuti on asutuse sujuvaks toimimiseks tugiosakonnad, kes pakuvad sisuvaldkondadele igapäevast tuge ning aitavad asutuse eesmärkide saavutamisele kaasa. Tutvustame kõiki osakondi, et anda Maa-ameti tegevusvaldkondadest parem ülevaade.

GEODEESIA OSAKOND – kogume, hoiame ja levitame geodeetilisi andmeid

Geodeesia tegeleb Maa kuju ja suuruse määramise ning nende mõõtkavalise kujutamisega. Geodeesia osakond haldab Eesti geodeetilist süsteemi ja jälgib georefereeringut Eestis, meie töö tulemusena on tagatud geodeetiliste andmete kättesaadavus ja geodeetiliste võrkude ajakohasus.

Geodeetilised punktid on vajalikud selleks, et nende koordinaatide abil looduses täpselt määrata mistahes objekti asukoht. Punktid on abiks topograafiliste kaartide koostamisel ja uuendamisel; ehituseelsete tööde tegemisel alates projektide koostamisest kuni ehitiste märkimiseni looduses; kinnistu piiride täpsustamisel; kaevandusalade kaardistamisel ja mahtude määramisel; geoloogilistel ja geodünaamilistel uuringutel, samuti mitmete teaduslike ja tehniliste ülesannete lahendamisel. 

Eesti geodeetilisi punkte saab vaadata Maa-ameti geoportaalis.

FOTOGRAMM-MEETRIA OSAKOND

Tegeleb aeropildistamise ja -laserskaneerimisega, koostab ortofotosid ja kõrgusmudeleid.

Osakonnas on kasutusel tipptasemel seadmed ja tehnoloogia. Ise oleme arendanud lihtsamat kaldaerofotode pildistamise süsteemi.

Aeropildistamise ja -laserskaneerimise andmete alusel uuendatakse kaardiandmeid (Eesti topograafia andmekogu). Kõrgusmudelite abil on võimalik visualiseerida maastikke või modelleerida üleujutusalasid. Kaldaerofotosid on ka niisama ilus vaadata. 

RUUMIANDMETE OSAKOND 

on tootmisahelas kohe pärast fotogramm-meetria osakonda, uuendame aeropiltide ja -laserskaneerimise andmete alusel Eesti topograafia andmekogu (ETAK) andmeid, nendest andmetest valmivad geoinformaatika osakonnas Maa-ameti aluskaardid, põhikaart, samuti leiavad aadressandmete osakonnas ehitised aadressi ning maakatastris arvutatakse veekaitselisi piiranguvööndeid ning katastriüksustele kõlvikuandmed.

Väljaspool Maa-ametit kasutavad ETAK andmeid teeregister, keskkonnaregister ning läbi ADS IS ka ehitisregister.

Meie stereotööjaamad on küll vaid osake Maa-ameti innovaatilistest seadmetest, aga oma suuruses ja kasutuses on nad huvilistele hoomatavad ja seetõttu võõrustame tihti Maa-ameti külalisi.

Lisaks stereokaardistajatele on küünarnukkideni ETAKis ka osakonna neli andmehaldurit, kes seisavad hea selle eest, et teised andmekogud saaks oma ootustele vastavaid ajakohaseid ning kvaliteetseid andmeid ning andmevahetus toimiks tõrgeteta. Imeliste infotehnoloogiliste vidinatega aitab meid selles vallas geoinformaatika osakond.

Osakonna suur unistus on esmakordselt Eesti Vabariigi ajaloos jõuda kogu riiki katva suuremõõtkavalise topograafilise kaardiseeria valmimiseni. Toimetamist ja trükkimist vajab veel vaid kümnendik kaardilehtedest. 1:20 000 Eesti põhikaardi toimetamist ning trükkimist hangime nii erasektorist kui ka teeme ise. Kaks kartograafi jõuavad hanke korraldamise ning trükikaardi toimetamise kõrvalt hoida ajakohasena haldus- ja asustusüksuste 1:350 000 seinakaarti ning toota rahvusvahelises koostöös ja EuroGeographicsi koordineerimisel väikesemõõtkavalisi kaardiandmeid.

GEOINFORMAATIKA OSAKOND 

on ühtlasi riigi ruumiandmete teadmiste keskus. Meie kõige olulisem roll on tuua kasutajani andmed nii, et need oleksid lihtsalt leitavad nii kaardilt kui ka nende sisu tutvustavast portaalist. Selleks on meil kaks üksteisega seotud töövahendit (geoportaal ja XGIS kaardirakendused)​, mida saab kasutada nii arvutis kui ka nutiseadmes. Püüame olla piisavalt paindlikud ja oskuslikud, et luua igale kasutajale tema huvidele ja kasutusoskustele kõige sobivam andmete koosseis, ligipääs andmetele ja kujundus.

Geoinformaatika osakonna soovid lähitulevikuks on andmete veelgi parem ristkasutus, eelkõige teenuste kaudu. Eesti andmehaldajatele tegime kättesaadavaks Euroopa ruumiandmete direktiivi INSPIRE teenused. Selle käigus oleme nii meie kui ka andmete omanikud oma andmetest teadlikumaks saanud. Lisandunud tehnilist võimekust ja sisulist oskust teenuste loomiseks soovime eelkõige avaliku sektori kasuks rakendada.

XGIS kaardirakenduste puhul soovime ühelt poolt, et laiem avalikkus leiaks Maa-ameti kaardid üles ja kasutaks neid oma kodulehtedel nt Google Mapsi asemel ning teiselt poolt tahame arendada rakenduse spetsiifilist funktsionaalsust nii, et see vastaks ka nõudlikuma kasutaja vajadusele. Meie suur soov on arendada välja XGIS-i nutikad alla- ja üleslaadimise teenused, et Maa-ameti avaandmete kasutusel saaks kasutaja määrata andmete sisu ja ulatuse.

Andmete puhul soovime, et populaarsete toodete nagu aluskaardid, ajaloolised kaardid, katastriandmed jne kõrval leiaksid X-GISis laiemat kasutust ka kaugseireandmed ja sealhulgas satelliidipildid, mis praegu on pigem spetsialisti pärusmaa.

Valminud on kogu Eesti topograafiline kolmemõõtmeline (3D kaart) ja tegeleme selle sidumistega Maa-ameti toodetavate andmetega, eelkõige topograafia andmekoguga. 

AADRESSIANDMETE OSAKOND 

Tagab, et maaüksused, hooned ja korterid on aadressi alusel leitavad. Lisaks kogume kohanimesid (nt tänavate, bussipeatuste, mägede, jõgede, saarte jms) ja tagame nende asjakohasuse. Meie andmeid kasutatakse ka rahvastiku- ja äriregistris, need on olulised ka kõigi elutähtsate toimingute toimimiseks (kiirabi, tuletõrje, politsei, postiteenus, logistika, elekter, gaas, side jne). Samuti peavad teenused ja kaubad jõudma tarbijani õigesti määratud aadressi ja kohanime järgi.

Sel aastal sai valmis uus aadressiandmete süsteemi avalik rakendus, arendasime ka integreeritavat aadressiotsingut In-ADS. Uudse lahendusena on süsteemi lisatud huvipunktide nimed, st kui aadress ei ole teada, saab hooneid otsida ka märksõnade järgi (nt Linnahall, Tartu kaubamaja jne). Suur osa meie igapäevatööst koosneb kohalike omavalitsuste igakülgsest abistamisest ja toetamisest aadressiandmete korrastamisel.

Meil on plaanis arendada täiesti uus register, kus aadressiandmed ja kohanimed on koos, see töötaks mobiilsetes seadmetes ja sinna saab iga inimene oma ettepanekuid otse lisada. Aadressiandmete kohta saab rohkem infot Maa-ameti veebilehel

GEOLOOGIA OSAKOND – kogume, hoiame ja levitame maapõuealast infot

Eesti maavarad on arvel keskkonnaregistri maardlate nimistus. Maardlatena on registris põlevkivi, fosforiit, lubjakivi, dolokivi, aluskorra ehituskivi, kruus, liiv, turvas, savi, järvelubi, järvemuda ja meremuda. Hindame ja võtame vastu uuringuandmeid, peame arvestust maavarade kaevandamise üle ja koostame Eesti maavarade koondbilansi. Ortofotode ja kõrgusandmete abil teeme karjääride aerokontrolli. Anname Keskkonnaametile arvamuse uuringulubade ja kaevandamislubade taotluste suhtes. Tagamaks maavarade kasutamise võimalikkust ka edaspidi kooskõlastame maardlate aladel planeeringuid ja ehitamist ning riigimaa müüki ja renti.

Ehitusgeoloogia andmebaas annab teavet selle kohta, kus ning milliseid ehitusgeoloogilisi uuringuid on varasemalt tehtud. Aruanded (ca 35 000) on digitaliseeritud ja kättesaadavad e-teenusena. Pidevalt lisame andmebaasi uute aruannete andmeid. Ehitusgeoloogiline teave on eelduseks ehitusprojekti koostamisele, kuid samu andmeid vajavad ka teised maapõueinfo kasutajad maa ostjatest keskkonnamõju hindajateni.

Geoloogiline kaart annab ettekujutuse mullakihi all lasuvate setete-kivimite omadustest ning sellestki, kus leidub joogiks sobivat põhjavett või potentsiaalseid maavarasid. Avalikustame mõõtkavades 1:50 000 ja 1:400 000 kaarte.

Geoloogilised andmed on avalikkusele vahendatud mitmete kaardirakenduste, WMS-, WFS- ja X-tee teenustena ning avaandmetena allalaetavate failidena.

Viimase uuendusena kogume ja jagame geoloogiliste uuringute andmeid uuringupunktide tasemel, et võimaldada 3D-mudelite moodustamist spetsialistide töölauatarkvarades ja erinevates veebiteenustes. Rohkem infot Maa-ameti veebilehel.

MAAREFORMI OSAKOND 

Tegeleb maareformiga. Just-just, maareform ei ole veel läbi! Kogu Eesti territooriumil on vaja maareform läbi viia ja omanik kindlaks määrata veel vähemalt 25 000 maatüki puhul. Teeme sealjuures neid toiminguid, mis on riigi ülesandeks, üht-teist tuleb teha ka kohalikel omavalitsustel ja palju sõltub õigustatud isikutest. Maareformi osakond viib läbi maa riigi omandisse jätmiseks või munitsipaalomandisse andmiseks vajaliku menetluse, valmistab ette vastavate otsuste eelnõud. Lisaks sellele on reformimata maade hulgas palju ehitiste aluseid maid, mille puhul pärast valla- või linnavalitsuse toiminguid tuleb meil korraldada maa erastamine. Neil juhtudel, kus ehitise omanik ei soovi maaomanikuks saada, jätame maa riigi omandisse ja seame ehitise omaniku kasuks hoonestusõiguse. Kui maareformi läbiviimisel selguvad mingid õiguslikud kitsaskohad, on maareformi osakond teinud ettepanekuid seadusemuudatusteks ning olnud eestvedajaks vajalike õigusaktide väljatöötamisel.

Maa-ametis on maareformi osakond inimeste arvult üks suuremaid, osakond koosneb kolmest büroost ja asub paljudes Eestimaa nurkades. Oleme oma meeskonda kogunud väga head spetsialistid, kellest mitmed on erineval viisil maareformiga tegelenud juba 1990-ndate algusest peale. Meie hulgas on ka neid, kes ise on ainult natuke vanemad kui maareform, aga seda märkimisväärsem on nende panus selle pikaleveninud reformi lõpetamisse.

Meie viimase aja suur väljakutse on olnud päris lühikese ajaga piiritleda reformimist vajavad maatükid, koguda nende kohta võimalikult palju infot ja anda esialgne hinnang, kuidas on võimalik iga maatüki puhul maareform läbi viia. Tänu heale koostööle Maa-ameti mitmete teiste osakondadega ja kohalike omavalitsustega oleme sellega väga hästi hakkama saanud. Kui koostöö omavalitsustega jätkub, siis on paari aastaga suur hulk riigile jäävaid või valdade-linnade omandisse antavaid maid vormistatud. Seejärel saame praegusest veidi rohkem tööjõudu rakendada eraisikutega seotud menetlustes.

KATASTRI REGISTRIOSAKOND

Osakonna toimekad töömesilased hoolitsevad selle eest, et kogu Eesti territoorium oleks kaetud maaomandi ulatust kajastava tiheda katastriüksuste võrgustikuga. Et maaomanik saaks katastriüksuse kohta võimalikult palju teavet ühest allikast, teeme tihedat koostööd kohalike omavalitsuste, riigiasutuste ja maamõõtjatega.

Lisaks maaomandi ulatusele (piiripunktid, piirilõigud), saab meie käest infot ka katastriüksuse aadressiandmete, sihtotstarbe, kõlvikulise koosseisu, seadusjärgsete kitsenduste ja ajaloolise teabe kohta. Meie arhiivis on nii maareformi toimikud kui ka kõik katastriüksuste paber- ja digitaalsed toimikud. Lisaks jõuavad meieni kehtestatud detailplaneeringud ning sundvalduste seadmise materjalid. Maaomaniku soovil moodustame ka uusi katastriüksusi.

Katastri registriosakonna hallatav maakataster toetab paljusid teisi Maa-ameti osakondi ning aitab kaasa riiklikes registrites korrektsete maa-andmete kajastamisele. 

KATASTRI  ARENDUSOSAKOND

Loob Eestile uut maatoimingute platvormi, mis koondab kõik maakorralduse ja ruumilise planeerimise käigus tekkinud andmed ning loob maaomanikule uued teenused, mis aitavad ühes keskkonnas läbi viia kõik maatükiga seotud tegevused.

KATASTRIMÕÕDISTAMISE JA -KONTROLLI OSAKOND ehk Maa-amet Sinu koduhoovis!

Tegemist on osakonnaga, mille inimesi naljalt kontorilaua tagant ei leia. Kui hoiad oma meeled avatud, on suurem tõenäosus kohata meid vabas looduses. Oleme aidanud eksinud seenelisi Pärnumaa põlismetsas, oleme ehmatanud turiste Sõrve poolsaarel rannakivi tagant välja astudes. Meid on märgatud Peipsi rannaroostikus kummikutest vett välja valamas ja südatalvisel Otepääl end paksust lumest välja kaevamas. Maarjamaal on vähe kohti, kus meie osakonna inimesed käinud pole. Meid kontorist leides oleme sedavõrd süüvinud arvutiekraanil olevatesse keerukatesse joonistesse, aruannetesse ja aktidesse, et Sinu juuresolekut me peaaegu ei märkagi.

Nagu osakonna nimest saab tuletada, tegeleb meie osakond põhiliselt kahe suunaga – maamõõtmisega ja maamõõtjate kontrollimisega.

Maad mõõdame nendes olukordades, kus ajas paremaks muutunud maamõõdutehnika ja uued reeglid aitavad meil kinnistu piiri asukohta katastrikaardil täpsustada. Kui looduses piirimärkidega tähistatud piirid on katastrikaardil õiges kohas, võib maa omanik olla rahul ja laia naeratusega pühapäeva hommikul naabrimeest tervitada. Alles siis võib meie osakond südamerahuga kontorisse naasta ja viivuks jalgu puhata.

Maamõõtjate kontrollimist on üks laps krooninud ametinimetusega „GEOPEET“. Eksivad need, kes arvavad, et selle ametinimetuse taga peidavad end ametnikud, kes geodeete „peedistavad“. Tegelikkuses tagab meie osakonna süstemaatiline välikontroll Eestis maakorraldusega tegelevate maamõõtjate kõrge professionaalse taseme. See omakorda tagab maa omanikule maakorralduslike tööde puhul kõrge kvaliteediga teenuse.

Kui märkad looduses meie osakonna inimesi ja sul on küsimusi, mis on seotud Sinu maaga, siis astu julgesti ligi. Me teame kõike kinnistute piiridest ja piirimärkidest, nagu teame kõike ka piiride kindlakstegemisest ja piiritülide tekkepõhjustest. Siin looduses, otse sinu koduhoovis olemegi just meie see Maa-amet, kellel on Sinu jaoks nii aega kui teadmisi! Lisaks räägib vanarahvas, et meie osakonna inimesele rõõmsalt „Tere!“ ütlemine toob majja õnne ja külluse kogu aastaks.

RIIGIMAA HALDAMISE OSAKOND

Müüb, rendib ja hooldab riigimaad. Meie hoole all on umbes 40 000 maatükki.

Maad müüme ja anname rendile avalikul oksjonil. Oksjonid toimuvad elektrooniliselt ja igaüks saab on-lines kaasa lüüa. Maa ostmise või kasutamise soovi võivad avaldada kõik,  kes maast on huvitatud. Müüki jõuab maa, mida riigil endal vaja pole. 

Veel tegeleme riigimaa hoonestusõiguse ja kasutusvalduse lepingutega. Hoogsalt on käima läinud kasutusvalduses maa müük ja lepingute pikendamine, kuna kevadel hakkas kehtima selleks vajalik seadus. Põllumajandusmaade kasutusse andmisega säilitame ja tõstame maa väärtust ning ühtlasi aitame täita riigi rahakotti.

Meil on hea meel, et varasemast rohkem raha on riigimaa korrastamiseks ja lagunenud hoonete lammutamiseks. Meile on tähtis riigimaal varitsevate ohtude ja reostuse ennetamine ning likvideerimine. Püüame hooldusteemadel teha head koostööd kohalike omavalitsustega.

Tegeleme aktiivselt sellega, et edaspidi muutuks ka hoonestusõigusega maa müümine ehitise omanikule lihtsamaks ja soodsamaks ning riik ei peaks haldama massiliselt hoonestusõiguse lepinguid näiteks aladel nagu on Narva ja Narva-Jõesuu suvilapiirkonnad (nn kompotikülad). 

MAATOIMINGUTE OSAKOND hoolitseb riigivara heaperemeheliku kasutamise eest

Osakonda kuulub kaks bürood: planeeringute ja ehitusprojektide büroo ning kasutusõiguste ja maade arvestuse büroo. Meie osakond vaatab läbi ja annab seisukohti detailplaneeringute menetluses, kui planeeringusse on kaasatud riigimaa. Kooskõlastame tee- ja tehnovõrkude projekte ning jälgime, et rajatavad teed ja tehnovõrgud (elekter, side, vesi ja kanalisatsioon) kulgevad riigimaal mõistlikus asukohas. Maa kasutusõiguse seadustamiseks sõlmime notariaalsed lepingud. Anname maid rendile maavara kaevandamiseks ning jälgime, et kaevandamise lõppedes oleks maa korrastatud. Teeme vajalikud toimingud, kui kohalik omavalitsus pöördub riigi poole tema ülesannete täitmiseks vajaliku maa saamiseks. Peame arvestust riigimaade üle ja jälgime, et arvepidamine oleks korras nii Maa-ametis kui ka Keskkonnaministeeriumi haldusalas.

Oleme uhked selle üle, et pakume oma töös välja kiired ja mõistlikud lahendused, oleme aidanud lahendada juurdepääsuprobleeme ning võrguühenduse rajamist kodudele. Oma töös jälgime, et planeeringutega ei antaks ainult maakasutus- ja ehitustingimusi, vaid kujundataks terviklik ruumilahendus. Selleks, et kõik soovijad saaksid tutvuda enda maale ja selle lähiümbrusele kehtestatud planeeringualase teabega, koondame ameti käsutuses oleva planeeringuteabe Maa-ameti geoportaali planeeringute kaardirakendusse​. Suundume ühtsete andmeobjektide ja leppemärkide kasutamise suunas ning ühtse planeeringute menetluse infosüsteemi E-ehituse platvormi ja Eesti ehitatud keskkonna 3D kaksiku kasutusele võtmise suunas. 2D joonise ja tekstilise kirjelduse põhjal on tihti raske ette kujutada, kuidas hoone või rajatis tegelikult keskkonda muudab. Vaadates seda aga 3D pildil erinevatest vaatenurkadest, on võimalik aru saada, kuidas see olemasolevasse keskkonda sobitub. Meie sooviks on, et piiratud asjaõigused ja sundvaldused oleks avalikkusele nähtavad ning enne riigimaa eraomandisse müümist on kõikidele soovijatele juurdepääs oma kodule üle riigimaa seadustatud.

KINNISVARA HINDAMISE OSAKOND

Tegeleb riigile kuuluva maa hindamisega kui see läheb müüki või antakse kasutusse — eelkõige põllumajanduslikul eesmärgil või asjaõiguste (juurdepääsu jm servituudid) seadmiseks. Samuti on vaja maad hinnata siis, kui riik mingil põhjusel seda​ omandab, näiteks Rail Baltica raudtee aluse trassi maade kokkuostmisel maaomanikelt.

Hindamiseks on vaja tehinguandmeid. Kinnisvaratehingute andmeid oleme tehingute andmebaasi kogunud juba üle 20 aasta ning neid edastavad Maa-ametile notarid. Oleme uhked, et kaks kümnendit oleme koostanud kinnisvaraturu ülevaateid ning loonud on-lines toimiva kinnisvara hinnastatistika päringukeskkonna http://www.maaamet.ee/kinnisvara/htraru/. Päringukeskkond ei ole ainult kinnisvara spetsialistidele, vaid kõigile, kel on huvi, mis kinnisvaraturul toimub ja milliste hindadega tehinguid tehakse.

Lähiaastatel on kinnisvara hindamise osakonna suurimaks väljakutseks maa korralise hindamise läbiviimine 2022. aastal, selleks teeme juba praegu ettevalmistusi, sest hinnata tuleb kõik Eesti katastriüksused. 

MAAKORRALDUSE OSAKOND

Korraldab maakorraldustöid riigi maaga ja avalikes huvides maa omandamist.

Maakorraldustööd riigi maaga seisnevad Maa-ameti hallatavate riigimaade jagamise ja piiride muutmise toimingute läbiviimises. Maakorraldustööd on vajalikud näiteks seoses riigimaanteede laiendamisega, kohalike omavalitsuste kergliiklusteede ehitamisega, aga ka eraomandis olevate kinnisasjade piiride ja maakasutuse korrastamisega. Piirinaabrina võtame osa ka piiride kindlakstegemisest.

Osaleme Rail Baltica projektis Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumiga sõlmitud koostöökokkuleppe alusel ning viime läbi avaliku raudtee ehitamiseks vajalike maade omandamise menetlusi. Maade omandamisel saame maaomanikule pakkuda kinnisasja osa rahas väljaostmist koos täiendava motivatsioonitasuga, kinnisasja osa vahetamist riigile kuuluva teise kinnisasjaga või maakorralduse ehk piiride muutmise toimingut. Menetlustes korraldame kasvava metsa inventeerimist ja kinnisasja hindamist, peame maaomanikega läbirääkimisi, tellime katastrimõõdistustöid, valmistame ette otsuseid ja sõlmime lepinguid. Kinnisasjade vahetamisel ja maakorralduse läbiviimisel teeme koostööd Riigimetsa Majandamise Keskuse ja Keskkonnaministeeriumiga.

Rail Baltica projektis osalemisega oleme saanud maa omandamiseks kasutada riigi maakorralduse töövahendit. Maakorralduse käigus saab maaomanik piiride muutmise kaudu säilitada oma maaomandi ja otstarbeka maakasutuse ning ka riigi maavajadus saab realiseeritud. Projektis on edukalt lõpule viidud esimesed kuus riigi maakorraldust ning käesoleval aastal saab lõpule viidud ka esimene ümberkruntimine.

Omandatud on esimesed 100 Rail Baltica trassile jäävat kinnisasja. Järgmisel kahel aastal esitab projekt väga suuri väljakutseid, kuid võimaldab ka mitmekülgset ja huvitavat tegevust.

ÕIGUSOSAKOND

Õigusosakonna energilised juristid kontrollivad ja tagavad ameti tegevuse õiguspärasust, annavad kodanikele ja teistele asutustele selgitusi ameti valdkonda puudutavate õigusaktide kohta, esindavad ametit kohtus, abistavad hangete läbiviimisel ja kujundavad efektiivset õigusloomet. Õigusosakond töötab koos sisuosakondadega, mistõttu on igasuguse saavutuse eelduseks edukas meeskonnatöö. Tunneme uhkust, et oleme saanud kaasa aidata ameti seisukohtade kujundamisele, uute ideede elluviimisele ja esindanud ameti seisukohti edukalt kohtus. Õigusosakond panustab Maa-ameti strateegilistesse eesmärkidesse — arendada maapoliitikat ja tagada ruumiandmete kvaliteet — hoides silma peal, et eesmärgid oleksid ka õiguslikult teostatavad. 

TEABEHALDUSE OSAKOND

Teabehalduse osakonda saab võrrelda arvuti emaplaadiga. Nimelt on meie osakonna korraldada ameti teabehaldus ja dokumendiringlus, arhiivitöö, sise- ja välisveebi haldus ning ameti külaliste võõrustamine. Samuti haldame Maa-ameti raamatukogu ning suur osa meie ca 9000 teavikust on kantud e-kataloogi URRAM. Osakonna kätte on usaldatud ka ameti väärikas ajalugu muuseumi näol, mille püsiekspositsioon annab esemete, fotode ja muu ainese kaudu ülevaate geodeesia ja kartograafia arengust Eestis. Meie väikesed sammud toetavad asutuse teenuste toimimist üha kvaliteetsemal ja kaasaegsemal viisil.  ​

ÜLDOSAKOND

Maa-ameti sujuvaks toimimiseks on ametis hulk taustajõude, kes pakuvad sisuvaldkondadele igapäevast tuge ning aitavad asutuse eesmärkide saavutamisele kaasa. Näiteks üldosakond.

Üldosakond jaguneb kaheks tugitalaks: finants ja personal. Proovime oma väikese osakonnaga katta kogu spektri, mis neid kahte funktsiooni vähegi puudutab. Lisaks sellele, milles töötajad meid tavapäraselt tegutsemas näevad – arvete kinnitamistest värbamisvestlusteni – läheb suur osa meie ajast planeerimisele ning analüüsimisele ja aruandlusele.

​Meie juurde on oodatud iga töötaja nii oma murede kui ka rõõmudega ning üheskoos leiame vastuse kõikidele küsimustele.

HALDUSOSAKOND

Haldusosakonna pisikese kollektiivi korraldada on see, et meie asutuse igal töötajal oleks töökoht ja vajalikud töövahendid. Selleks tegeleme peaaegu kõigega, mis mahub haavaplaastri ja kustukummi soetamise ning hoonete ja tehnosüsteemide renoveerimise vahele. Anname endast parima, et jõuda igasse Maa-ameti esindusse ja lahendada ligi kolmesaja töötaja füüsilist töökeskkonda puudutavad vajadused, ootused ja mured.

Riigi, asutuse ja töötajate vajadused arenevad ja muutuvad ajas ning seetõttu on meie töö huvitav ja pakub pidevalt ka uusi väljakutseid. Näiteks on viimaste aastate märksõnadeks desinfitseerimisvahendid, näomaskid ja kõrvaklapid – nende toodete peensustesse oleme pidanud täiesti ootamatult süvenema. Nii tänavu kui ka järgmistel aastatel nõuab koostöös Riigi Kinnisvara AS-i ja kõikide ametiasutustega süvenemist ja kaasamõtlemist riigimajade planeerimine. Õpime iga päev midagi uut!

Viimati uuendatud 02.09.2021