Kinnisvaratehingute statistika

Kinnisvara tehingute statistika aluseks on tehingute andmebaas, mis tugineb maa hindamise seadusele ja maakatastriseadusele ning on moodustatud maa korralise ja erakorralise hindamise läbiviimiseks ning maa väärtust kajastavate andmete töötlemiseks.

Tehingute andmeid esitavad notarid, kes on kohustatud kümne päeva jooksul pärast kinnistu või selle mõttelise osa võõrandamise tehingu tõestamist esitama katastripidajale tehingu õiendi. Tehingu õiendid esitatakse elektroonilisel teel. Peale andmete laekumist teostab Maa-amet andmete esmase kontrolli ning avaldab kuu- ja kvartaliülevaated hiljemalt järgmise kuu 20. kuupäeval.

Tehingute andmebaasi laekuvad tehingute andmed alates 1996. aastast. Ajavahemikul 01.01.2002–19.07.2003 laekusid vaid riigi ostueesõigusega tehingud, mis asusid või ulatusid ehituskeeluvööndisse või kaitseala piiresse ning kaitstava looduse üksikobjekti või I kategooria kaitsealuse liigi elupaika sisaldavad kinnisasjad.

Tehinguandmetele juurdepääs on piiratud, mistõttu ei võimalda statistika teavet üksikute tehingute kohta - tehingute väärtust puudutavad andmed kuvatakse vaid juhul, kui on toimunud vähemalt 5 tehingut.

Andmete kasutamisel ja publitseerimisel palume viidata või muul moel ära märkida andmete allikas - Maa-amet, tehingute andmebaas.

Kinnisvara hinnastatistika päring

Päringu aruannete näol ei ole tegemist ametlike väljavõtetega ning tulemused võivad muutuda andmete korrigeerimise tulemusena. Väljavõtetele on lisatud päringu tegemise kuupäev, et vältida võimalikke arusaamatusi sama perioodi erinevate tulemuste kohta, mis on seotud andmete korrigeerimise ja parandamisega.

Kinnisvara hinnastatistika päringu kirjeldus

Kinnisvara hinnaindeksid

Kinnisvara hinnaindeksid on arvutatud eesmärgiga luua reaalsetel toimunud tehingutel baseeruv infovahend, mis iseloomustaks kinnisvara turuhindade puhast muutust paremini kui seda suudavad teha tehinguhindade keskmised.

Kinnisvara hindade indekseerimise aluseks on tehingute andmebaas, mis sisaldab kõikide kinnisvara võõrandamise tehingute andmeid. Indeksid on arvutatud kvartaalsete väärtustena alates 2003. aasta kolmandast kvartalist, mis on ühtlasi indeksite baasperioodiks ning samastatud indeksi väärtusega 1.

Erinevalt tehingute andmebaasi hinnastatistika päringukeskkonnast, kus on avalikult kättesaadavad kinnisvaratehingute kokkuvõtlikud andmed, on indeksite aluseks tehingute detailandmed. Valimit on oluliselt puhastatud eesmärgiga kaasata analüüsi vaid vabaturu tehingu tingimustele vastavad võõrandamised. Selleks eesmärgiks on ostu-müügitehingute kogumist eemaldatud näiteks sugulaste- ning muude seotud osapoolte vahelised tehingud, tehingud, kus võõrandajaks on kohalik omavalitsus, liisingu lõpetamise lepingud, korteriomandite puhul ka näiteks korteri mõtteliste osade müügid.

Kinnisvara hinnaindeksite kirjeldus 

Kinnisvara hinnaindeks on kokku pandud korteriomandite, hoonestatud elamumaa ning hoonestamata maa hinnaindeksitest, eesmärgiga kirjeldada terviklikumalt kogu kinnisvaraturu hinnadünaamikat. Hõlmatud turusektorid - hoonestamata maa, eluotstarbelised korteriomandid ja eluhoonetega hoonestatud maa - moodustavad kokku umbes 85-90% kogu Eesti kinnisvaraturust. Indeksi arvutuses on alusindeksitele seatud järgnevad fikseeritud kaalud, mis ligilähedaselt vastavad sektorite suhtelisele osatähtsusele turul:

  • korteriomandid - 55%;
  • hoonestamata maa - 30%;
  • hoonestatud elamumaa - 15%.

Korteriomandite hinnaindeks on hedoonilisel regressioonil põhinev hinnaindeks, mis kirjeldab eluruumina kasutatavate korteriomandite turuhinna dünaamikat Eesti turul. Indeksi mudelisse on kaasatud eluruumina kasutatavate korteriomandite ostu-müügitehingud 17 Eesti linnast (kõik maakonnakeskused ning Kohtla-Järve ja Narva), mis moodustavad kokku ligi 75% kõigist korteritehingutest Eestis. Mudelis on peale korteri asukoha arvesse võetud ka korteri pindala.

Hoonestamata maa hinnaindeks põhineb kõikide vabaturutehingu tingimustele vastavate hoonestamata kinnisasjade tehingute hedoonilisel regressioonil. Sihtotstarvetele ning maatulundusmaa kõlvikutele on arvutuses seatud järgnevad fikseeritud osatähtsused, mis vastavad ligikaudselt keskmisele hoonestamata maa tehingute jaotusele:

  • elamumaa - 30%;
  • maatulundusmaa, haritav maa - 10%;
  • maatulundusmaa, metsamaa - 30%;
  • maatulundusmaa, muu/mitu kõlvik(ut) - 20%;
  • muu/mitu sihtotstarve(t) - 10%.

Hoonestatud elamumaa hinnaindeks on korduvate müükide regressioonil põhinev hinnaindeks. Indeks vaatleb tehinguväärtuste muutuseid hoonestatud elamumaa kinnisasjade korduvate müükide vahel. Lisaks mittevabaturutehingute eemaldamisele, mis on teostatud kõikide indeksite puhul, on korduvate müükide analüüsis eemaldatud mudelist väga madala hinnaga või väga lühikese vahega toimunud tehingud. Samuti on eemaldatud või väiksema kaaluga varustatud tehingupaarid, mille puhul ilmneb väga suur hinnamuutus - sel juhul ilmselt ei ole tegemist vabaturutehingu(te)ga või ei ole hinnamuutus tingitud ainult turujõududest (vaid näiteks muutustest kinnistul).

Kinnisvaraturu ülevaated

Maa-amet koostab ja avaldab kinnisvaraturu ülevaateid eesmärgiga pakkuda adekvaatset ning usaldusväärset informatsiooni kogu Eesti kinnisvaraturu erinevate sektorite hindade ning trendide osas.

Ülevaadete aluseks on tehingute andmebaasi andmed.

Viimati uuendatud 25.01.2024