Maakorraldus riigimaaga ja riigi maakorraldus

Maa-amet esindab riiki enda hallatavate (maade, mille riigivara valitsemise volitatud asutuseks on Maa-amet) riigimaadega läbiviidavates maakorraldustes.

Riigi maakorraldus on riigi huvi korral maakorraldusseaduse alusel läbi viidav maakorraldustoiming. Riigi avalik huvi tuleneb kinnisasja avalikes huvides omandamise seaduse §-s 4 sätestatud eesmärkidest. Sellisel juhul rakendatakse riigi maakorraldust.

Maakorraldus riigimaaga

Maa-amet esindab riiki enda hallatavate riigimaadega läbiviidavates maakorraldustes. Volitatud asutust saab kontrollida riigi kinnisvararegistris.

Maakorraldustoiminguid viiakse läbi maakorraldusseaduse alusel.

Peamised maakorraldustoimingud riigimaaga on:

  • kinnisasja jagamine
  • kinnisasjade liitmine
  • kinnisasja piiri kindlakstegemine
  • kinnisasjade osade vahetamine ja piiri muutmine

Valdavalt viiakse maakorraldustoiminguid riigimaaga läbi avalikest huvidest ehk riigi või kohalike omavalitsuste vajadustest lähtuvalt. Näiteks jagatakse riigimaadest välja maanteede ja tänavate laienduseks vajalikud maaeraldused. Samuti korraldab Maa-amet riigimaa jagamist, et teostada otstarbekamat riigimaade haldamist. Seetõttu korraldatakse riigimaade jagamist näiteks kinnisasjade müüki või kasutusse andmise eesmärgil. Näiteks viiakse läbi kinnisasja jagamine, kui kasutusvaldusega koormatud kinnisasja on võimalik võõrandada kasutusvaldajale vaid osaliselt, samuti põhjendatud juhul lähtuvalt ostuhuvist.

Maa-amet osaleb veel kinnisasjade osade vahetamise ja piiri muutmise menetlustes. Erahuvist tulenevaid maakorralduse ettepanekuid saab Maa-amet kaaluda juhul, kui seeläbi muutub otstarbekamaks nii eraomandis oleva maa kui ka riigimaa kasutus ning kinnisasjade piirid viiakse vastavusse maakorraldusnõuetega. Kui maakorralduse läbiviimisel riigimaa väärtus väheneb, tuleb väärtuse vähenemine riigile hüvitada. Erahuvist tuleneva maakorralduse puhul jäävad kaasnevad kulud (sh katastrimõõdistamine, vajadusel notariaalsete toimingute tegemine) maakorraldust taotlenud kinnisasja omaniku kanda.

Küsimuste korral saab täpsemat infot telefonilt 665 0673 (Maarja Virks).

Riigi maakorraldus

Riigi maakorraldust viiakse läbi maakorraldusseaduse alusel.

Kinnisasja avalikes huvides omandamise seaduse alusel võib riik kinnisasja omanikule maa omandamise ühe alternatiivina pakkuda ka maakorralduse läbiviimist. Seega on mõningatel juhtudel eraomandis olevatest kinnisasjadest võimalik avalikes huvides vajalikke äralõikeid omandada riigile maakorralduse teel. Sellisel eesmärgil tehakse peamiselt lihtsaid maakorraldustoiminguid, ehk kinnisasjade osade vahetamist ja piiri muutmist, kuid võimalik on ka ümberkruntimise läbiviimine.

Riigi maakorralduse läbiviija on Maa-amet. Riigi maakorralduse läbiviimisel kohaldatakse Maa-ametile maakorraldusseaduses kohaliku omavalitsuse kohta sätestatut.

Maakorralduse läbiviimisega asendab riik avalikes huvides vajaliku maa riigimaaga, seega saab riik avalikes huvides vajaliku maa omanikuks, näiteks maanteede või Rail Balticu raudtee vajaduseks, kuid seejuures tagatakse ka eramaade terviklikkus ja otstarbekas kasutamine.

Maakorraldust saab riik pakkuda juhul, kui eraomandis olev kinnisasi piirneb riigimaaga ja riigimaast äralõike vastu antavat osa saab kasutada samal otstarbel nagu eramaad. Ümberkruntimise korral võib peab riigimaa asuma ümberkrunditavate kinnisasjade läheduses. Maakorralduseks kasutatakse eelkõige Maa-ameti hallatavat riigi maareservi, põhjendatud juhul ka Riigimetsa Majandamise Keskuse hallatavat riigimaad.

Maakorraldus viiakse läbi maakorralduspiirkonda arvatud kinnisasjade osade harilike väärtuste alusel, kanded katastrisse ja kinnistusraamatusse korraldab Maa-amet. Üldjuhul notariaalseid toiminguid ei ole vaja teha.

Infot telefonilt 665 0673 (Maarja Virks) ja 675 0850 (Ivika Sootla).

Viimati uuendatud 06.07.2021