Rail Baltic

Rail Baltic on rahvusvaheline, kiire ja keskkonnasõbralik elektrifitseeritud raudteeühendus, mis ühendab Eesti tihedamalt Kesk- ja Lääne-Euroopa ning naaberriikidega.
Joonis Maa-ameti seosest Rail Balticuga

Kavandatav raudteetrass kulgeb Eestis Tallinnast Iklani läbi Harju, Rapla ja Pärnu maakonna. Raudtee taristu ja selle teenindusobjektide alla jääb kokku 994 kinnisasja, millest 167 kuulub riigile, 74 munitsipaalomandisse ja 753 eraomandisse.

Vastavalt Keskkonnaministeeriumi, Maa-ameti ja Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi vahel 06.09.2016 sõlmitud koostöökokkuleppele tegeleb maade omandamisega Maa-amet.

Peamise struktuuriüksusena osaleb projektis Maa-ameti maakorralduse osakond.

Rail Balticu projekti kohta saab täpsemat infot Rail Balticu veebilehelt.

Rail Balticu ehitamiseks vajalike maade omandamine

Riigihalduse minister kehtestas 13.02.2018 käskkirjaga nr 1.1-4/41 Harju, 13.02.2018 käskkirjaga nr 1.1-4/40 Pärnu ning 14.02.2018 käskkirjaga nr 1.1-4/43 Rapla maakonnaplaneeringud Rail Baltic raudtee trassi koridori asukoha määramiseks. Maakonnaplaneeringute materjalid on kättesaadavad Rahandusministeeriumi veebilehel. Maakonnaplaneeringutega määratud raudteetrassi koridori asukoht on nähtav Maa-ameti Geoportaali kitsenduste kaardirakenduses. Kaardirakenduse avanedes tuleb kaardirakenduse teemakihtide paneelis sisse lülitada "Rail Baltic trass" kaardikiht.

Riigikohtu 19.05.2020 otsusega kohtuasjas nr 3-18-529 tunnistati riigihalduse ministri 13.02.2018. a käskkiri nr 1.1-4/40 „Pärnu maakonnaplaneeringu „Rail Baltic raudtee trassi koridori asukoha määramine" kehtestamine" osaliselt kehtetuks trassilõikude 3A, 4A ja 4H osas. Kehtetuks tunnistatud maakonnaplaneeringu lõik on kitsenduste kaardirakenduses kuvatud punasena.

2018. aasta oktoobris valmis Rail Balticu Eesti osa eelprojekt ja 2019. aastal alustati raudtee põhiprojekti koostamist.

Maa-amet viib maade omandamist läbi kehtestatud maakonnaplaneeringute, raudtee eelprojekti ja põhiprojekti ning kohtobjektide kavandamiseks koostatavate detailplaneeringute alusel.

Maade omandamise menetluse läbiviimine

Maade omandamist viiakse läbi kinnisasja avalikes huvides omandamise seaduse (KAHOS) alusel. Maade omandamist on alustatud raudtee eelprojekti alusel raudtee sirgetes lõikudes ning nn kiire ajakava objektidel, ehk raudtee ja maanteede ristete ja ökoduktide asukohas. Samuti Ülemiste ja Pärnu reisiterminali alal.

Maade omandamine algab maaomanikule omandamise teate saatmisega, seejärel alustatakse hindamistoiminguid ja tehakse riigipoolne pakkumus. Kui omandatakse vaid kinnisasja osa ja kinnisasi seetõttu tükeldatakse või kaotab väärtust selliselt, et selle ühte või mitut osa ei saa enam otstarbekalt kasutada, on kinnisasja omanikul õigus nõuda ka selle kinnisasja osa omandamist, mida enam otstarbekalt kasutada ei saa. Samuti võib taotleda maakorralduse läbiviimist, ehk kinnisasja koondamist ühele poole raudtee trassi, kui see on võimalik. Maa omandamise kohta kantakse kinnistusraamatuse märkus, mille kaudu tehakse avalikes huvides omandamise menetlus kinnistusraamatu kaudu teistele isikutele nähtavaks.

Läbirääkimiste käigus selgitatakse välja maaomaniku soov menetlusliigi osas. Maad on riigile võimalik võõrandada rahas makstava tasu eest koos täiendava motivatsioonitasuga või suuremate äralõigete korral taotleda hüvitist riigile kuuluva kinnisasjaga vahetamise või maakorralduse kaudu. Vahetusmaaks pakutakse sarnast kinnisasja, ehk vahetatavad kinnisasjad peavad olema ühesuguse sihtotstarbega ning paiknema sarnases turupiirkonnas.

Vahetusmaaks antava riigile kuuluva kinnisasja turuväärtus ei tohi erineda vahetusmaa turuväärtusest rohkem kui 30%, seetõttu ei saa vahetada väga erineva väärtuse ja kõlvikulise koosseisuga kinnisasju. Maakorraldust ehk piiride muutmist saab riik pakkuda juhul, kui omandatav kinnisasi piirneb riigimaaga. Ümberkruntimist saab kaaluda juhul, kui  sellest on huvitatud rohkem kui kolme kinnisasja omanikud. Kinnisasjade vahetamisel ja maakorralduse läbiviimisel motivatsioonitasu ei maksta.

Kinnisasja omandamise menetlusest teavitamise järgselt võib riik alustada ka kinnisasja jagamise läbiviimist, tellides selleks katastrimõõdistamise. Kinnisasja osalise omandamise korral, on menetluse läbiviijal õigus kinnisasja omaniku eest teha kõiki kinnisasja jagamisega seotud toiminguid ja esitada avaldusi. Maaomanikku teavitatakse jagamise läbiviimisest, kuid maaomaniku nõusolek jagamiseks ei ole nõutud. Ka juhul, kui maaomanik ei nõustu kinnisasja riigile võõrandama, on menetluse läbiviijal ehk Maa-ametil õigus teha kõiki kinnisasja jagamisega seotud toiminguid ja esitada maaomaniku eest ka avaldusi.

Rail Balticu raudtee ehitamiseks vajaliku maa omandamise võimalusi tutvustab ka järgnev video.

Rail Balticu projekti kohta koostatud uuringute, raudteetrassi asukoha maakonnaplaneeringute ja muude materjalidega on võimalik tutvuda Rail Balticu projekti portaalis.

Viimati uuendatud 04.10.2021